Intervjuu: õpetajaametist otse ja ausalt
Eesti Arenguseire Keskuse sõnul on õpetajate keskmine vanus liikumas kindlas kasvutrendis, alustavad noored kvalifitseeritud õpetajad aga õpetajaametisse tihti püsima ei jää. Mis paneb üht noort üldse õpetajaks õppima, millised on õpetajaameti telgitagused ja kuidas noore alustava õpetajana mitte läbi põleda. Vastuseid otsime ühelt noorelt ja säravalt õpetajakutse valinud matemaatikaõpetajalt.
Birgit Pähn on tugeva missioonitundega noor õpetaja, kes magistriõpingute kõrvalt annab matemaatikatunde Rapla Gümnaasiumis. Varasemalt töötanud poolteist aastat Rõngu Keskkoolis ja asendusõpetajana Tartu Raatuse Koolis ning Rapla Kesklinna Koolis.
Kuidas sa õpetajaks õppimiseni jõudsid? Kas oled alati tahtnud õpetajaks saada?
Ma tahtsin pikka aega psühholoogiks õppida. Ma olin aastaid täiesti veendunud, et just psühholoogia on minu eriala. Kui ma aga gümnaasiumis uurisin lähemalt psühholoogia eriala õppekava, siis sain aru, et see pole ikkagi päris see, mida endale ette olin kujutanud. Jätsin mõtte sinnapaika. Minu jaoks tekkis ahhaa-moment 12. klassis, kui olin läinud teise kooli ja saanud endale uue matemaatikaõpetaja. See õpetaja oli matemaatika suhtes kirglik, igas tunnis tema silmad särasid. Tema tõttu avastasin ma matemaatikas peituva võlu. Pusletükid loksusid minu jaoks paika, kui proovisin ühendada oma huvi psühholoogia ja matemaatika vastu. Saingi tulemuseks matemaatikaõpetaja! Varasemalt polnud ma kordagi tõsiselt mõelnud õpetajaameti peale, kuid ühtäkki tundus see nii õige.
Miks just matemaatika?
Matemaatikas pole halli ala – tulemused on kas õiged või valed ning nende vastu ei saa vaielda. Kui sa oled kord õppinud mõne reegli või seaduspära selgeks, siis kehtib see alati. Matemaatikas on palju nuputamist ja loomingulisust, tabamaks just õige lahenduskäigu idee. Mulle väga meeldib, et matemaatika arendab minu loogilist mõtlemist.
Mis sulle õpetajaameti juures kõige rohkem meeldib? Mis on sinu meelest parim osa selle juures?
Üle kõige armastan ma neid hetki, kus õpilased ütlevad: "Õpetaja, ma pole mitte kunagi sellest teemast aru saanud, aga nüüd ma saan aru". See annab tohutult motivatsiooni, kui õpilastelt tuleb positiivset tagasisidet.
Ma tunnen, et olen oma tööd hästi teinud, kui ma suurema osa klassist olen tunni jooksul vähemalt naeratama pannud. Naljatlen kas ise või teeme totraid liigutamispause. Olen lasknud õpilastel teha ka matemaatilise sisuga meeme, mida tunni alguses oleme koos vaadanud. Õpilastelt olengi kuulnud tagasisidena, et nad ei karda tulla matemaatikatundi, matemaatika pole nende jaoks hirmus ega ületamatult raske. See ongi kõige olulisem!
Mis sind õpetajaameti juures kõige rohkem üllatanud on?
Hindeliste tööde ülevaatamiseks kulub tohutu aeg. Teoreetiliselt teadsin seda ka varem, ent ise selle kogemine on miskit muud. Olen pidanud kohanema ja hindeliste tööde ülesehitust muutma selliseks, mis võimaldab mul võimalikult lühikese ajaga kontrollimisega ühele poole saada.
Kas tunned, et sul on tundide kavandamisel palju vabadust? Milline on kõige põnevam tund, mille oled läbi viinud?
Mul on väga palju vabadust tundide kavandamisel. Keegi ei kontrolli, mida ma tundides teen. Mind usaldatakse.
Ma arvan, et õpilaste jaoks üks põnevamaid tunde on olnud õuesõppe raames kolmel erineval viisil puu kõrguse arvutamine. Kuigi arvutamismeetodid olid täiesti erinevad, said õpilased ise rõõmuga märgata, et saadud vastused olid iga kord samasugused.
Kui palju erines sinu ettekujutus õpetamisest enne reaalselt tööleasumist? Mille poolest?
Ma eeldasin, et õpetaja töökoormus on väiksem. Ametlikult peaks olema täiskohaga töötava õpetaja töökoormus 35 tundi nädalas. Kui ma olen ise oma töötundide üle arvet pidanud, tuleb kokku ikka 45+ tundi nädalas. Mu kolleegid lohutavad, et esimesed viis aastat ongi kõige keerulisemad, peale seda on juba lihtsam. Väga loodan, et neil on õigus.
Kas oled tundnud enne õpetajana tööleasumist või õpetajana töötamise ajal hirmu või ebakindlust töö iseloomu või mõnede tööülesannete ees? Mis on aidanud neid ületada?
Kui ma olin kõige esimest korda õpetajarollis (asendusõpetaja), siis ei kujutanud ma hästi ette, kui kaua õpilastel erinevate ülesannete lahendamiseks aega läheb ning kui palju materjali me realistlikult ühes tunnis katta jõuame. Peale esimest paari töönädalat sain aga rütmile pihta ja edaspidi sellega probleeme ei olnud.
Ma olen tundnud ebakindlust HEV-õpilastega töötamisel, sest mul pole piisavalt väljaõpet nendega tegelemiseks. Õpetajakoolituses on HEV-õpilaste olemasolu küll mainitud, kuid iga õpilane on erinev ja vajab erinevat lähenemist. Olen vajadusel nõu küsinud kooli õppenõustaja käest.
Tugispetsialistidest on väga paljudes koolides puudus, samuti ka koolis, kus ma ise töötan. Näiteks ei ole meil koolipsühholoogi, kelle poole spetsiifilisemates küsimustes pöörduda.
Kas sul on olnud kahtlusi oma karjäärivaliku osas? Mis on andnud sulle kindlustunnet, et just õpetajaamet on sinu jaoks õige?
Ma töötan nädalas circa 10 tundi "tasuta", st mulle makstakse 35 tunni eest, aga mu tegelik tööaeg on palju suurem. Seetõttu leian end silmitsi dilemmaga: ma kas teen vähem ettevalmistusi ja seega viin läbi kehvema kvaliteediga tunde või kasutan omaenda vaba aega selleks, et õpilastele pakkuda võimalikult head haridust. Õpetan matemaatikat gümnaasiumis ning teatavasti on matemaatika riigieksami tulemus kriitilise tähtsusega väga paljudele erialadele kandideerimisel. Ma tunnen, et praegune süsteem kasutab ära minu missioonitunnet ja soovi õpilastele luua võimalikult head eeldused edasi õppima minemiseks. Ma ei taha töötada tasuta, ent ometi ma teen seda. Olen palju kordi mõelnud mõnele tasuvamale erialale (nt IT-sektoris) minemisest.
Kindlustunnet, et õpetajaamet on mulle õige, annab õpilaste positiivne tagasiside. Olen paljudelt kolleegidelt kuulnud, kuidas õpilased on minu tunde kiitnud ja neist vaimustuses olnud. Paljud õpilased on ka minule isiklikult öelnud, kuidas neil on väga hea meel, et just mina nende õpetaja olen.
Ma tunnen, et ma suudan paljude õpilaste elu suunata positiivselt. Ma tunnen, et ma olen vajalik, minust on kasu. See motiveerib.
Miks soovitaksid kellelgi õpetajaks õppida? Mis on sinu meelest õpetajaameti eelised?
Ma arvan, et õpetajaks õppimiseks peavad inimesel olema kindlad iseloomuomadused. Igaüks ei sobi õpetajaks. Ma ei julgeks otse kellelegi soovitada õpetajaks õppimist, sest esimesed tööaastad on tõesti väga rasked. Inimene peab ise seesmiselt tundma tõmmet õpetajaameti vastu, sest ilma selleta põleb ta kergesti läbi.
Kuidas õpetajaamet sind inimesena muutnud on, mida see sulle andnud on?
Ma olen õppinud oma aega paremini planeerima. Ma olen nüüd enesekindlam, sest ma tean, et ma olen suuteline õpilastega looma häid suhteid ning neile päriselt vajaliku materjali selgeks õpetama.
Milliseid nõuandeid annaksid alustavale noorele õpetajale?
Kindlasti soovitaksin töötada esialgu poole kohaga, võibolla isegi õpetada vaid ühtainsat klassi. See jätab piisavalt aega eneseanalüüsiks ja koolieluga harjumiseks. Kui vähegi võimalik, ei tohiks õpetajakoolituse kõrvalt käia täiskohaga tööl, sest siis jäävad õpingud unarusse.
Loo autor on haridusteaduste instituudi üliõpilane Triinu Orav.
Birgit Pähn õppis haridusteaduste instituudi õppekaval "Loodus- ja reaalainete õpetamine põhikoolis".
Erakogu fotol on Birgit Pähn.
